Lumeuputusest teise nurga alt
Seda, kui tähtis on majahoidja töö, taipame suure lumesaju järgselt hangedessemattunud kõnniteel sumbates. Siis kirume kojameest ja haldusfirmat, kes ei vaevu lund kõnniteelt minema lükkama. Oma sauna saab muidugi ka linnavalitsus. Aga kas ikka kõik on nii üheselt selge?
Kojamehe amet pole hinnatud
Otsides kojamehe ametisse tööjõudu, pole valik kiita. Pakkuma tulevad end reeglina vanemad inimesed, kellel jätkub jõudu küll suvel trotuaari pühkimiseks ja trepikodade kasimiseks, ent kes jäävad peale suurt lumesadu oma ülesannetega puht füüsiliselt jänni. Noored ja täisjõus mehed-naised kojamehe ametisse ei kipu, sest seda peetakse vaat et häbiasjaks. Meie ettevõtte majahoidjad on sageli kirjeldanud ülbet ja lausa tõrjuvat suhtumist majaelanike poolt. Luualiigutajat ei peeta enesega võrdseks, tema peale võib häält tõsta, teda solvata, maandada oma halba tuju. Ja kuna palkki pole kiita, siis jääb majahoidjatöö tõesti vaid pensionäride pärusmaaks, kes endale kannatlikult lisa teenivad.
Võib ju öelda, et makseke siis majahoidjatele paremat palka, kui ei suuda madala töötasu tõttu kvaliteetset teenust pakkuda. Aga mille arvelt? Millegipärast on just koristusteenus see kokkuhoiukoht, kus ühistud püüavad kulusid kokku tõmmata. Kuna lepingupartnerid ei soostu parema teenuse nimel rohkem kulutama, ei saa ka haldusfirmad koristajaid kõrgema töötasuga motiveerida. Tekib surnud ring, millest pole väljapääsu enne, kui lõpuks mõistetakse, et lihtsast äriloogikast lähtuvalt, ei saa nõuda odavalt ostetud teenuse puhul kõrgeimat kvaliteeti. Me ju mõistame, et makstes Dacia eest, pole võimalik soetada Mercedest.
Euroopasse kojameheks.
Ometi on ka kojamehe amet paljude eestlaste jaoks unistustetöö, ent mitte siin kodumaal, vaid Lääne-Euroopas, kus majahoidja ametil on sootuks teine kaal ja palganumbrid. Nii lahkuvad täisjõus mehed, et alustada karjääri majahoidjate või hooldajatena Helsingis, Stockholmis, Berliinis ja Pariisis. Just nii, nagu hetkel näkkab. Meie lumised talved jäävad aga ilma lihaselistest kätepaaridest, mille jõul saaks kõnniteed läbitavad hoida ka kõige karmimates talveoludes.
Mõni aeg tagasi Pariisis viibides, nägin Montmatril kummalist pilti –kuulsal trepil silkasid minust mööda kümmekond noort heas vormis meest, prügikastid rihmadega selga kinnitatud. Arvasin, et tegemist on mingi omapärase vastupidavusalaga ja otsustasin asja lähemalt uurida. Selgus aga, et spordiga pole siin mingit pistmist. End proovile panev seltskond osales ühe lähedal asuva maja kojamehe konkursil. Kuna soovijaid oli palju, tehti eelnev valik füüsiliste näitajate alusel, seejärel aga korraldati vastupidavuskatse, mille võitja lõpuks ametisse vormistati.
Koonerdamine pole kokkuhoid.
Oleme paljudel elualadel loonud koonerdamisest eesmärgi, tunnistamata vana tarkust, et koonerdamine ei tähenda alati kokkuhoidu. Nii nagu riigihangetes ei taga odavaim hinnapakkumine pikemas perspektiivis kõige soodsamat valikut, ei tohiks ka korteriühistud ja äripindade haldajad lähtuda üksnes teenuse odavusest. Koristusteenuse kvaliteedist sõltub elamu väljanägemine ning sealt edasi kinnisvara hind; korrastatud ümbrusega ärihoonesse on märksa kergem rentnikke leida ning neilt ka kuludele vastavat tasu nõuda.
Hakakem kojamehe ametit õiglaselt hindama ja tagagem hea töö eest vääriline palk, siis ei tule talved ootamatu katastroofina, mil linnas liikudes põlvini hangedes sumpame.
Peale laenuotsuse langetamist
Elamu renoveerimistööde teostamisel pangalaenuga on ettevalmistusprotsessis rida aspekte, millele oleks kulude ning aja kokkuhoiu mõttes vajalik tähelepanu pöörata.
Hea projekt tagab laitmatu tulemuse.
On üldteada tarkus, et eduka töö aluseks on hea projekt. Kuidas kindlustada, et projekteerimine toimuks asjatundlikult ning tellija huve silmas pidades, et projektis oleks arvestatud kõige vajalikuga, tööde maht määratud vajaduspõhiselt, tähtajad reaalsed ning kasutatud materjalid ja tehnoloogiad kaasaegsed? Parim garantii projekti õnnestumisel on projekteerijale täpsete tingimuste etteandmine. Reaalsetest vajadustest ning hoone olukorrast lähtuvaid tingimusi suudavad aga koostada vaid asjatundjad. Siin ei maksa loota mõnele korteriühistu juhatuse liikmele, kes väidab end mõningaid praktilisi kogemusi omavat. Tulemuseks võib olla venimine projekti valmimisel, halvemal juhul vajadus seda korduvalt ümber teha, mis mõjub laastavalt ühistu rahakotile. Asjatundlikkus hoiab ära rea ebameeldivusi.
Pakkumise ettevalmistamine.
Kui projekt on olemas, tuleb parima ehitaja leidmiseks koostada korralik pakkumisdokumentatsioon, mis sisaldab erinevaid mahupõhiseid töökirjeldusi ja loetelusid ning viidatavate dokumentidena jooniseid ja muid ehitustöövõtu korraldamiseks vajalikke dokumente, mille alusel on koostatud töömahtude loetelud ja töökirjeldused ning mis on kooskõlastatud järelevalvet teostavate ametitega. Sageli alahinnatakse pakkumise ettevalmistamist ning jäetakse töömahud lõplikult lahti kirjutamata. Selle tulemusel võivad ehitaja poolsed pakkumised olla ebatäpsed ning võimaldada hilisemaid vaidlusi nii mahtude kui tööde lõpliku maksumuse üle.
Tööde teostaja valimine.
Kui pakkumisdokumentatsioon on pädevalt koostatud, on ka ehitajatelt laekuvad pakkumised piisavalt täpsed, et selgitada välja tegus ning parima kvaliteedi ja hinnasuhtega firma. Eriti just vähetuntud väikefirmade puhul püsib oht, et alustatakse küll töödega, ent kui korraga on käsil mitu objekti, ei jätku nende vahet pendeldaval töödejuhatajal piisavalt aega ehitusmehi juhendada ning jõudlus ja kvaliteet langevad. Töödega jännis firmal võib tekkida ka vajadus viia töötajad mõnele teisele objektile, kus tähtaeg juba ammu ületatud ning teie objekt jääb nädalateks, vahel lausa kuudeks tellingutesse, ilma, et midagi olulist toimuks. Elanikud peavad taluma ebamugavusi, korteriühistu juhid aga tunnistama oma pealiskaudsust. Hea ehitaja leidmine on meie päevil nagu malepartii, mida ilma treeningu ja piisava ettevalmistuseta pole võimalik võita.
Projektijuht võtab vastutuse.
Ehitajaga suhtlemise muudab lihtsamaks see, kui projekti juhitakse kõikide ehitustegevusega kaasnevate pisiasjadega arvestades. Projektijuht võtab vastutuse tööde kvaliteedi ning graafikus püsimise osas. Heaks projektijuhiks võib olla vastavat litsentsi omav haldusfirma, keda on suhteliselt raske ninapidi vedada ning kes suudab kogu protsessi kontrollida ning suunata. Kui projektijuhiks on korteriühistuga lepingulistes suhetes olev haldusfirma, annab tööde teostumisele piisava garantii soov säilitada ühistuga usalduslik vahekord.
Omaniku järelevalve olgu tegus.
Renoveerimistööde õnnestumisel on määrav osa omaniku järelvalvel, sest nagu ka nimetus ütleb, peab see ametimees olema 24/7 ühistu huvide eest väljas. Aga kahjuks võib ka omaniku järelevalve teostaja valikul eksida. Äärmiselt tihti kohtab taolisi omaniku järelevalve esindajaid, kes end objektil käimisega ei vaeva. Laua tagant lahkumata võetakse töö vastu ning hiljem, kui ilmneb vigu ja tegematajätmisi, laiutatakse vaid käsi. Sellist omanikujärelvalvet pole kellelgi tarvis. Enne lepingu sõlmimist tuleb kindlasti uurida tausta ja eelnevate lepingupartnerite rahulolu. Vaid nii võib olla kindel, et palgatud ametimees kasseeritud raha eest ka midagi teeb.
Kokkuvõtteks võib kinnitada, et ehitustööde läbiviimine nõuab hea tahtmise kõrval ka piisavat ettevalmistust ning teadmisi. Kui te end ehitustöödes ja uuemates materjalides ning tehnoloogiates mitte just kodus ei tunne, pole vaja riskida – alati on võimalik tellida põhjalik ettevalmistustöö vastavat kompetentsi omava haldusfirma käest.
Kindel katus peakohal
Jüri Männisalu
OÜ Maket Kinnisvara nõunik
Mäletame, kuidas valimiste eel lubasid mõned poliitikud kodukulude alanemist, tegelikkuses kujunes aga olukord sootuks vastupidiseks. Kuid kevad ja suvi olid tõesti see mõnus aeg, kui kodukulud kahanesid. Polnud ju tarvis maksta kütte eest, ka elektrit kulus valgetel õhtutel märksa vähem. Saabuval sügisel ja talvel paneb aga meie põhjamaine ilmastik taas maja konstruktsioonide ja kommunikatsioonide vastupidavuse tõsiselt proovile. Taas suurenevad ka kodukulud. Selle valgusel oleks hea kaaluda meetmeid, mis karmides ilmastikuoludes kokkuhoidu võimaldavad.
Õigeaegne diagnostika hoiab raha kokku.
Maket Kinnisvaral on põhimõte, õigeaegne ja tõhus maja tehnilise seisundi hindamine ning sellest tulenevate vajalike remonttööde kohene teostamine, hoiab kokku korteriomanike raha, sest alati on mõistlikum kõrvaldada pisipuudusi, kui lasta probleemidel aastate jooksul koguneda ning maksta siis kapitaalsete avariide korral suuri summasid.
Kuidas olla kindel, et kodumaja ka saabuva sügistalve ilma suuremate probleemideta üle elab? Selleks on tarvis maja seisukord üle vaadata pädevate asjatundjate poolt Piirduda ei saamitte üksnes elektri- ja gaasipaigaldiste ning liftide ohutuse hindamisega, mida nõuab seadus, vaid kogu maja on vajalik keldrist katuseni üle vaadata.
Millest alustada?
Alustama peab vundamendist ja seintest. Tuleb teha kindlaks, et vundamendi alla ei jookse sadevesi, või ei leki sinna kanalisatsioon, sest mõlemal puhul võib alusmüür saada olulisi kahjustusi, mille hilisem kõrvaldamine nõuab juba suuremaid tõid. Väga oluline on vuukide tihedus. Piisab vaid mikroskoopilisest praost, kust sademed vuugivahesse satuvad, kui ilmade külmenedes öösiti jäätuv ja päeviti sulav vesi alustab hävitustööd, mis võib lühikese ajaga muuta seina auklikuks ja ebapüsivaks. Ka on niiskus heaks kasvupinnaks hallitusele. Seinte pidev kontrollimine ja pisiremont pole korteriomanikele suur väljaminek, kui aga on vaja võtta ette juba põhjalikud parandustööd, võivad selleks kuluvad rahanumbrid ulatuda tuhandetesse eurodesse.
Kui maja seinad üle vaadatud, peaks ronima katusele, sest korras katus on meie kliimas hubase kodu a ja o. Lamekatustel tuleb hoolsalt jälgida, et poleks tekkinud varjatud pragusid, kuhu vesi imbub. Lahti tulnud liitekohad ning kattematerjalis tekkinud mullistused on äärmiselt salakavalad, sest sealt sissevalgunud sademeid on pea võimatu välja tuulutada. Jääb üle katus lahti võtta ning uus kate paigaldada. Nende tööde hind aga sõltub sellest, kas katuse seisukorda on pidevalt jälgitud ning vajadusel pisiparandusi tehtud, või tuleb ühel päeval kogu kate asendada. Plekk-kattega katuste puhul on oluline, et sinna poleks sattunud rämpsu, mis metalli roostetama paneb. Jälgida tuleb ka seda, et korras oleksid nii lumetõkked kui vihmaveetorud.
Maja on ühtselt toimiv organism.
Kui hoone skelett ja keha on majadoktori poolt kenasti üle vaadatud, võimalikud haigusohud tuvastatud ning neile ravi määratud, tuleb pöörata tähelepanu kommunikatsioonidele. Iga hoone on ühtselt toimiv organism, mille tervis sõltub kõigi organite tõrgeteta funktsioneerimisest.
Küttesüsteem vajab iga-aastast surveproovi ja soojusvahetid läbipesemist. Vaid siis võib olla kindel, et korterid ka saabuval kütteperioodil mõnusalt soojad püsivad. Kindlasti tuleb tähelepanelikult vaadata üle elektrisüsteem, sest talvel, külmas ja pimedas, saab see korralikku vatti. Ja muidugi on odavam õigeaegselt kanalisatsiooni, eriti välistrasse korrastada. Talvel on kõik kaevamistööd ju kordades kallimad.
Kodukulud alla.
Tegelikkuses on võimalik kodukulusid tõepoolest alla viia. Selleks on vaja kõigi koduomanike, korteriühistute ja –ühisuste ning hooldusfirmade koostööd. Maja tervis on iga kodu mugavuse ja turvalisuse alus, millesse ei saa suhtuda ükskõikselt. Me kõik väärime kindlat katust peakohal.