Lumeuputusest teise nurga alt
Seda, kui tähtis on majahoidja töö, taipame suure lumesaju järgselt hangedessemattunud kõnniteel sumbates. Siis kirume kojameest ja haldusfirmat, kes ei vaevu lund kõnniteelt minema lükkama. Oma sauna saab muidugi ka linnavalitsus. Aga kas ikka kõik on nii üheselt selge?
Kojamehe amet pole hinnatud
Otsides kojamehe ametisse tööjõudu, pole valik kiita. Pakkuma tulevad end reeglina vanemad inimesed, kellel jätkub jõudu küll suvel trotuaari pühkimiseks ja trepikodade kasimiseks, ent kes jäävad peale suurt lumesadu oma ülesannetega puht füüsiliselt jänni. Noored ja täisjõus mehed-naised kojamehe ametisse ei kipu, sest seda peetakse vaat et häbiasjaks. Meie ettevõtte majahoidjad on sageli kirjeldanud ülbet ja lausa tõrjuvat suhtumist majaelanike poolt. Luualiigutajat ei peeta enesega võrdseks, tema peale võib häält tõsta, teda solvata, maandada oma halba tuju. Ja kuna palkki pole kiita, siis jääb majahoidjatöö tõesti vaid pensionäride pärusmaaks, kes endale kannatlikult lisa teenivad.
Võib ju öelda, et makseke siis majahoidjatele paremat palka, kui ei suuda madala töötasu tõttu kvaliteetset teenust pakkuda. Aga mille arvelt? Millegipärast on just koristusteenus see kokkuhoiukoht, kus ühistud püüavad kulusid kokku tõmmata. Kuna lepingupartnerid ei soostu parema teenuse nimel rohkem kulutama, ei saa ka haldusfirmad koristajaid kõrgema töötasuga motiveerida. Tekib surnud ring, millest pole väljapääsu enne, kui lõpuks mõistetakse, et lihtsast äriloogikast lähtuvalt, ei saa nõuda odavalt ostetud teenuse puhul kõrgeimat kvaliteeti. Me ju mõistame, et makstes Dacia eest, pole võimalik soetada Mercedest.
Euroopasse kojameheks.
Ometi on ka kojamehe amet paljude eestlaste jaoks unistustetöö, ent mitte siin kodumaal, vaid Lääne-Euroopas, kus majahoidja ametil on sootuks teine kaal ja palganumbrid. Nii lahkuvad täisjõus mehed, et alustada karjääri majahoidjate või hooldajatena Helsingis, Stockholmis, Berliinis ja Pariisis. Just nii, nagu hetkel näkkab. Meie lumised talved jäävad aga ilma lihaselistest kätepaaridest, mille jõul saaks kõnniteed läbitavad hoida ka kõige karmimates talveoludes.
Mõni aeg tagasi Pariisis viibides, nägin Montmatril kummalist pilti –kuulsal trepil silkasid minust mööda kümmekond noort heas vormis meest, prügikastid rihmadega selga kinnitatud. Arvasin, et tegemist on mingi omapärase vastupidavusalaga ja otsustasin asja lähemalt uurida. Selgus aga, et spordiga pole siin mingit pistmist. End proovile panev seltskond osales ühe lähedal asuva maja kojamehe konkursil. Kuna soovijaid oli palju, tehti eelnev valik füüsiliste näitajate alusel, seejärel aga korraldati vastupidavuskatse, mille võitja lõpuks ametisse vormistati.
Koonerdamine pole kokkuhoid.
Oleme paljudel elualadel loonud koonerdamisest eesmärgi, tunnistamata vana tarkust, et koonerdamine ei tähenda alati kokkuhoidu. Nii nagu riigihangetes ei taga odavaim hinnapakkumine pikemas perspektiivis kõige soodsamat valikut, ei tohiks ka korteriühistud ja äripindade haldajad lähtuda üksnes teenuse odavusest. Koristusteenuse kvaliteedist sõltub elamu väljanägemine ning sealt edasi kinnisvara hind; korrastatud ümbrusega ärihoonesse on märksa kergem rentnikke leida ning neilt ka kuludele vastavat tasu nõuda.
Hakakem kojamehe ametit õiglaselt hindama ja tagagem hea töö eest vääriline palk, siis ei tule talved ootamatu katastroofina, mil linnas liikudes põlvini hangedes sumpame.
Kindel katus peakohal
Jüri Männisalu
OÜ Maket Kinnisvara nõunik
Mäletame, kuidas valimiste eel lubasid mõned poliitikud kodukulude alanemist, tegelikkuses kujunes aga olukord sootuks vastupidiseks. Kuid kevad ja suvi olid tõesti see mõnus aeg, kui kodukulud kahanesid. Polnud ju tarvis maksta kütte eest, ka elektrit kulus valgetel õhtutel märksa vähem. Saabuval sügisel ja talvel paneb aga meie põhjamaine ilmastik taas maja konstruktsioonide ja kommunikatsioonide vastupidavuse tõsiselt proovile. Taas suurenevad ka kodukulud. Selle valgusel oleks hea kaaluda meetmeid, mis karmides ilmastikuoludes kokkuhoidu võimaldavad.
Õigeaegne diagnostika hoiab raha kokku.
Maket Kinnisvaral on põhimõte, õigeaegne ja tõhus maja tehnilise seisundi hindamine ning sellest tulenevate vajalike remonttööde kohene teostamine, hoiab kokku korteriomanike raha, sest alati on mõistlikum kõrvaldada pisipuudusi, kui lasta probleemidel aastate jooksul koguneda ning maksta siis kapitaalsete avariide korral suuri summasid.
Kuidas olla kindel, et kodumaja ka saabuva sügistalve ilma suuremate probleemideta üle elab? Selleks on tarvis maja seisukord üle vaadata pädevate asjatundjate poolt Piirduda ei saamitte üksnes elektri- ja gaasipaigaldiste ning liftide ohutuse hindamisega, mida nõuab seadus, vaid kogu maja on vajalik keldrist katuseni üle vaadata.
Millest alustada?
Alustama peab vundamendist ja seintest. Tuleb teha kindlaks, et vundamendi alla ei jookse sadevesi, või ei leki sinna kanalisatsioon, sest mõlemal puhul võib alusmüür saada olulisi kahjustusi, mille hilisem kõrvaldamine nõuab juba suuremaid tõid. Väga oluline on vuukide tihedus. Piisab vaid mikroskoopilisest praost, kust sademed vuugivahesse satuvad, kui ilmade külmenedes öösiti jäätuv ja päeviti sulav vesi alustab hävitustööd, mis võib lühikese ajaga muuta seina auklikuks ja ebapüsivaks. Ka on niiskus heaks kasvupinnaks hallitusele. Seinte pidev kontrollimine ja pisiremont pole korteriomanikele suur väljaminek, kui aga on vaja võtta ette juba põhjalikud parandustööd, võivad selleks kuluvad rahanumbrid ulatuda tuhandetesse eurodesse.
Kui maja seinad üle vaadatud, peaks ronima katusele, sest korras katus on meie kliimas hubase kodu a ja o. Lamekatustel tuleb hoolsalt jälgida, et poleks tekkinud varjatud pragusid, kuhu vesi imbub. Lahti tulnud liitekohad ning kattematerjalis tekkinud mullistused on äärmiselt salakavalad, sest sealt sissevalgunud sademeid on pea võimatu välja tuulutada. Jääb üle katus lahti võtta ning uus kate paigaldada. Nende tööde hind aga sõltub sellest, kas katuse seisukorda on pidevalt jälgitud ning vajadusel pisiparandusi tehtud, või tuleb ühel päeval kogu kate asendada. Plekk-kattega katuste puhul on oluline, et sinna poleks sattunud rämpsu, mis metalli roostetama paneb. Jälgida tuleb ka seda, et korras oleksid nii lumetõkked kui vihmaveetorud.
Maja on ühtselt toimiv organism.
Kui hoone skelett ja keha on majadoktori poolt kenasti üle vaadatud, võimalikud haigusohud tuvastatud ning neile ravi määratud, tuleb pöörata tähelepanu kommunikatsioonidele. Iga hoone on ühtselt toimiv organism, mille tervis sõltub kõigi organite tõrgeteta funktsioneerimisest.
Küttesüsteem vajab iga-aastast surveproovi ja soojusvahetid läbipesemist. Vaid siis võib olla kindel, et korterid ka saabuval kütteperioodil mõnusalt soojad püsivad. Kindlasti tuleb tähelepanelikult vaadata üle elektrisüsteem, sest talvel, külmas ja pimedas, saab see korralikku vatti. Ja muidugi on odavam õigeaegselt kanalisatsiooni, eriti välistrasse korrastada. Talvel on kõik kaevamistööd ju kordades kallimad.
Kodukulud alla.
Tegelikkuses on võimalik kodukulusid tõepoolest alla viia. Selleks on vaja kõigi koduomanike, korteriühistute ja –ühisuste ning hooldusfirmade koostööd. Maja tervis on iga kodu mugavuse ja turvalisuse alus, millesse ei saa suhtuda ükskõikselt. Me kõik väärime kindlat katust peakohal.